Anne Tasuja tunneb rõõmu Kunda tervisesõbralikumaks muutumisest
06.05.2008
Terviseleht
Arvatavasti Eesti staažikaim omavalitsusjuht, Kunda linnavolikogu esimees Anne Tasuja tunneb rõõmu, et veel lähiminevikus tugevasse tsemenditolmu mattunud linn on viimaste aastatega märksa tervise- ja keskkonnasõbralikumaks muutunud.
Ühtlasi teeb talle head meelt kundalaste suurenenud huvi tervislike harrastuste vastu, milleks kohalik võim püüab ka järjest mitmekesisemaid võimalusi luua.
Anne Tasuja on Kunda põliselanik ja pole siit ära kolimise plaane kunagi pidanud. Ka perioodil, mil Kunda kohal eriliselt palju tsemenditolmu hõljus, 1990. aastal näiteks 82 600 tonni, jäi ta oma kodupaigale truuks.
"Ise olen end Kundas alati hästi tundnud, mille põhjuseks kindlasti ka juured. Õhu saastatuse poolest oli aga olukord kuni üheksakümnendate aastate keskpaigani tõesti kohutav ja sel ajal meie linnas elanud inimesi võib lausa patriootideks pidada. Kuigi tsemenditolm tegi hingamise raskeks, selgus ühest üheksakümnendate aastate algul tehtud uuringust, et Kunda elanike tervis pole oluliselt viletsam kui teistes Eestimaa piirkondades. Võimalik, et siinne rahvas on siis piisavalt karastatud olnud ja ühtlasi lootnud, et ela-misolud paremaks muutuvad. Igapäevase eluga kursis olles arvan siiski, et Kunas on ebatervisliku elukeskkonna tõttu vähkkasvajasse haigestujate arv üsnagi suur olnud." Praeguseks on Kunda linnavolikogu esinaise sõnul hirmsast tolmust priiks saanud. "Olmetolmu siiski leidub, kuid tehase tolm jääb väiksemale territooriumile. AS Kunda Nordic Tsement omanikud uuendavad tootmist ja tehnoloogiat ja kui minnakse üle kuivmenetlusele, siis ehk tolmu polegi. Mõistagi kulub investeerimisrahade otsimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks omajagu aega."
Vahepeal läheme oma vestlusega õige kaugesse minevikku. Kundast mõne kilomeetri kaugusel Lammasmäel oli juba VIII-IV aastatuhandel e Kr üks esimesi inimeste asustatud paiku tänasel Eestimaal. Ehk võib sellest järeldada, et selles paigas on elamiseks igati soodne aura.
"Võib-olla tõesti. Näiteks kui firmat Kunda Nordic Tsement hakkasid juhtima soomlasest direktorid, rääkisid nende abikaasad, et nad tunnevad ennast siin väga hästi. Ja Kundas leidub ka rohkesti positiivset: looduskaunis asukoht koos jõe ja mererannaga, mis populaarne suvitamiskoht, linnalähedased metsad," ütles Anne Tasuja.
"Linnaelanike huvi tervislikke hobisid harrastada on aktiivsemaks muutunud. Energiliste eestvedajate juhtimisel tegutseb kepikõndijate selts. Kehakultuuriga saab tegeleda nii spordisaalis kui ka staadionil. Valmimas on kauaoodatud ujula. Noortele meeldib rulasõit, kuid paraku põle veel korralikku rularada. Jalgrattaga sõitmiseks oleks vaja teha juurde kergteid. Mulle tundub, et inimesed on hakanud oma tervisest rohkem hoolima ning on tugevnenud arusaam, et tervis on ennekõike igaühe enda kätes ning arstid tulevad appi siis, kui tervis on juba käest läinud," lausus omavalitsusjuht. Milliseid probleeme tuleks Kundas elanike tervise huvides lahendada.
"Nagu kõik Lääne-Virumaa omavalitsused, on ka Kunda Rakvere Haigla omanik. Toetame haiglat investeeringutega, et ka kundalased saaksid seal oma tervist taastada. Meie linna elanikud käivad Rakveres füsioteraapiaravi saamas. Füsioteraapiat vajavad aga sageli vanemad inimesed, kellel mõnigikord maakonnakeskusesse sõitmine raske ja väsitav. Seda silmas pidades arvan, et füsioteraapiaprotseduuride tegemiseks tasuks võimalused luua ka Kundas," märkis Tasuja.
Anne Tasuja on olnud omavalitsusjuht peaaegu 18 aastat. Üheksakümnendate aastate algusest töötas ta Kunda linnapeana, praegu juhib aga linnavolikogu. Oma ametiga seotud pingete kohta kostis ta nii:
"Stressi on piisavalt ja seda peabki tekkima. Usutavasti on mul aga rohkem seda positiivset stressi. Ka minu tervis on pidevalt korras olnud, mis linnajuhi tööga toime tulemiseks vägagi oluline tingimus. Võib-olla on hea tervis mulle geenidega kaasa antud. Hästi mõjub ka kõndimine, jalutamine metsas. Puhkuse ajal teen kehalist tööd Soomes elava tütre koduaias. Eriliselt asendamatuks teguriks koormusele vastupidamisel pean aga lähedaste, eriti abikaasa mõistvat suhtumist. Ilma selleta oleks tõelise stressi ja depressiooni tekkimise oht oluliselt suurem," arvas Läänemere kaldal asuva väikelinna volikogujuht, kes eraelus lisaks emale, ka vanaema ja vanavanaema staatuses.