Betooni keskkonnaklassid

Klassi tähis

Keskkonna kirjeldus

Näited keskkonnaklasside raken­damise kohta

1 Korrosioonioht puudub

X0

Kui betoon ei sisalda sarrust ega tariraudu: kõik tingimused, välja arvatud need, mille puhul esineb külmumine/sulamine, kulu­mine või keemilised mõjurid
Kui betoon sisaldab sarrust või tariraudu: väga kuiv

Betoon väga kuiva õhuga siseruu­mides

2 Karboniseerumisest põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon puutub kokku õhu ja niiskusega, siis liigita­takse keskkonnatingimusi järgnevalt:
Märkus. Niiskustingimus seondub sarruse või tariraudade kaitsekihi seisundiga, kuid paljudel juhtudel võib pidada tingimusi kaitsekihis ja ümbritsevas keskkonnas sama­deks. Neil juhtudel võib kasutada ümbritseva keskkonna liigitust. Kui betoon ja kesk­kond on teineteisest mingi tõkestava kihiga eraldatud, on olukord teine.

XC1

Kuiv või püsivalt märg

Betoon madala õhuniiskusega sise­ruumides.
Pidevalt vee all olev betoon

XC2

Märg, harva kuiv

Kaua veega kontaktis olevad be­tooni pinnad.
Paljud vundamendid

XC3

Mõõdukalt niiske

Betoon mõõduka või kõrge õhu­niiskusega siseruumides.
Välisõhus olev, vihma eest kaitstud betoon

XC4

Vaheldumisi märg ja kuiv

Veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2

3 Kloriidist (välja arvatud merevee kloriidid) põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes kloriidi, sealhulgas jäitevasta­seid sooli sisaldava veega, mis ei pärine mereveest, on keskkonnaklassid järgmised:
Märkus. Niiskustingimuste kohta vt ka käesoleva tabeli jaotus 2.

XD1

Mõõdukalt niiske

Betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad

XD2

Märg, harva kuiv

Ujumisbasseinid.
Betoon, mis on kokkupuutes klo­riide sisaldava tootmisveega

XD3

Vaheldumisi märg ja kuiv

Silla osad, millele langevad kloriide sisaldavaid piisad.
Sillutised.
Autoparklate paneelid

4 Merevee kloriidist põhjustatud korrosioon
Kui sarrust või tariraudu sisaldav betoon on kokkupuutes mereveega või sooli sisaldava mereõhuga, on keskkonnaklassid järgmised:

XS1

Sooli sisaldav õhk, kuid mitte otsene kontakt mereveega

Kaldal või selle lähedal asuvad konstruktsioonid

XS2

Vee all

Mereehitiste osad

XS3

Loodete-, piisk- ja uduveevööndid

Mereehitiste osad

5 Külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega
Kui märjale betoonile mõjub nimetamisväärsel arvul külmumis/sulamistsükleid, on keskkonnaklassid järgmised:

XF1

Mõõdukalt veega küllastunud, ilma jäitevastase aineta

Vihma ja külma eest kaitsmata püstsed betoonpinnad

XF2

Mõõdukalt veega küllastunud, jäitevas­tase ainega

Teekonstruktsioonide püstsed be­toonpinnad, mis on külmumise ja jäitevastast ainet sisaldavate udu­piiskade eest kaitsmata

XF3

Tugevasti veega küllastunud, ilma jäitevastase aineta

Vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad

XF4

Tugevasti veega küllastunud, jäitevastase ainega või mereveega

Jäitevastaste ainete mõjule avatud tee- ja sillakatted.
Betoonpinnad, mis on avatud jäi­tevastaseid aineid sisaldavatele pritsmetele ja külma mõjule.
Pritsmete tsoonis asuvad külma mõjule avatud mererajatised

6 Keemilised mõjurid
Kui betoonile toimivad tabelis 2 (standardis EVS-EN 206-1)esitatud looduslikus pinnases ja pinnasevees esine­vad keemilised mõjurid, siis vastavad keskkonnaklassid allpool toodutele. Merevee liigitamisel rakendatakse betooni kasutuskohas kehtivat liigitust, kuna merevee omadused sõltuvad geograafilisest asendist.
Märkus. Selliste keskkondade puhul
- mis jäävad väljapoole tabelis 2 esitatud piire,
- kus esineb teisi agressiivseid kemikaale,
- kus pinnas on keemiliselt saastatud,
- kus esineb vee suur voolukiirus koos tabelis 2 toodud kemikaalidega,
võivad betoonile esitatavate nõuete kindlaksmääramiseks olla vajalikud eriuuringud

XA1

Madala keemilise agressiivsusega keskkond vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206-1

XA2

Mõõduka keemilise agressiivsusega keskkond vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206-1

XA3

Kõrge keemilise agressiivsusega kesk­kond vastavalt tabelile 2 EVS-EN 206-1