Betooni kivinemise kiirus sõltub väliskeskkonna temperatuurist - mida madalam on õhutemperatuur, seda aeglasem on ka betooni tardumine ja kivinemine. Kivinemise kiirus madalatel temperatuuridel on oluliselt aeglasem kui normaalsetel temperatuuridel. Normaalse all mõeldakse temperatuuri vahemikus +15...20ºC.
Värskelt paigaldatud betooni temperatuuri langemisel alla 0oC on oht betooni külmumisele, mis toob kaasa betooni sisemise struktuuri kahjustumise ja paigaldatud betooni survetugevuse vähenemise.
Tuleb vältida betooni külmumise võimalust enne kriitilise tugevuse, milleks loetakse survetugevust 5 MPa, saavutamist. Kui ei ole võimalik vältida betooni külmumist enne 5 MPa saavutamist, tuleks tellida spetsiaalne betoonisegu, mille koostises on kasutatud lisandit, mis hoiab ära vee jäätumisest põhjustatud kahjustused värskele betoonile. Sellise betooni kasutamine on otstarbekas kohtades, kus betooni külmumine on paratamatu, nagu näiteks olemasolevate betoonkonstruktsioonide monolitiseerimine. Silmas aga tuleb pidada seda, et sellise betooniga ei tohi valada kandvaid konstruktsioone nagu sillused ja talad. Betooni kivinemine 0oC lähedastel plusskraadidel on väga aeglane ja kiireneb alles siis, kui konstruktsiooni temperatuur tõuseb.
Ehitamise tempokuse tagab betooni temperatuuri garanteerimine tasemel +10oC kuni +20oC. Betoonivalu teostamisel õhutemperatuuri miinuskraadidel tuleb raketise pind eelnevalt soojendada, et betoon ei oleks valatud külmunud pinnale. Jälgida tuleb ka seda, et raketised ei oleks kaetud jääga või lumised. Valatava betooniseguga kokkupuutuv armatuur tuleb enne valu viia plusstemperatuuridele. Kui armatuur on miinuskraadidel, tekib armatuuri kokkupuutel betooniga selle ümber jää, ülessulamisel moodustub aga veekiht, mis halvendab märkimisväärselt kontakti betooni ja armatuuri vahel. Arvestada tuleks ka sellega, et juba mahajahtunud betooni ülessoojendamine on palju energiamahukam kui tarnitud betooni soojuse säilitamine. Kasuks tuleb betoonitööde läbimõeldud organiseerimine ning betooni võimalikult kiire ja ilma viivitusteta paigaldamine.
Talvisel betoneerimisel on üheks võimaluseks madalate temperatuuride mõju kompenseerimine kõrgema tugevusklassiga betoonide kasutamise läbi. Teine võimalus on spetsiaalse keemilise lisandi kasutamine. See meetod kiirendab betooni kivinemisprotsessi madalatel temperatuuridel (+3oC kuni 10oC) ning aitab saavutada survetugevused, mis vastavad normaaltingimustes kivinemisele. Betoon, millele on lisatud kivinemise kiirendajat, ei ole külmumiskindel. Seega tuleb vältida betooni temperatuuri langemist alla 0oC.
Selleks, et talvistes tingimustes toota sooja betooni, tuleb teha tootjal lisakulutus täitematerjalide ja vee soojendamise näol. HC Betooni segusõlmedes on võimalik toota betoonisegusid, mille temperatuur ulatub kuni +25oC. Kuuma betooni tarnimisel ja paigaldamisel tuleb arvestada tsemendi kiirema tardumisaja ning kiire töödeldavuse vähenemisega. Talvistes oludes on betooni tootmine oluliselt aeglasem kui suvel, seda tuleb arvestada suuremate valude planeerimisel.
Õhutemperatuuri langedes alla –15oC on betoonisegul suur risk külmuda nii segurautodes kui betooni-pumpades ning seetõttu on segusõlmedel õigus keelduda betoonisegu väljastamisest.
Ajavahemikul 01.11 kuni 16.04 lisandub hinnakirjas sisalduvatele m3 hindadele + 50 kr.Betoonisegu temperatuuri tõstmisel üle 16oC lisandub täiendav talvelisa talvisele betooni hinnale + 90 kr/m3.
Külmaindeks
Talvistes oludes betoneerimisel tuleb arvestada lisaks välisõhu temperatuurile ka tuulemõju - mida tugevam tuul, seda kiiremini toimub betooni jahtumine. Seda ilmestab alljärgnev tabel.
